Detsembri harjukate kokkutulekul õpetas KatjaII meile rokokoo tikandit. Sattudes sellest ilust suurde vaimustusse, meisterdasin kaks paari kõrvarõngaid, millest ühed läksid kohe detsembris ka kingikotti.



Jätkan oma süsikpitsi rida. Eile valmis minu siiani kõige suurem süstikpitsi-projekt - teha oli seda muidu väga lihtne, aga kolmas ring oli tõesti aeganõudev. Eile suusatamist vaadates sain sellega lõpuks valmis :) Muster

Hea meel on ka eilse proovitöö õnnestumise üle. Selles mustris on kasutatud nn SCMR (self closing mock ring), mis on tegelikult väga lihtne ja selles mustris väga effektne. Korra olin ma SCMR teinud, aga eile pidin kõike hakkama uuesti meelde tuletama.

Jõulutab ja pärlendab

Alustuseks mõned jõuluteemalised riputised.
Täna tegime harjukate kokkusaamisel pärlirõngaid. Suured tänud Tsunaamile!
Kokkusaamisel valminud üksik rõngas ootab endale paarilist, aga peale selle jõudsin kodus juba ühe paari lisaks teha.

Ups, jälle pühapäev. Selle nohuse nädalavahetuse olen ilusti kodus veetnud - lootuses et päris haigeks ei jääks. Esialgu tundub, et kõige hullem on möödas.
Kui eelmises postituses esitletud süstikpitsist ehted olid enamasti pruuni niidiga tehtud, siis nüüd katsetan mustaga. Tegelikult pole siin midagi katsetada. Esiteks olen mustaga neid ka varem teinud, teiseks, must jätab palju pidulikuma mulje, nagu ikka - ja kaugel need jõuludpeodki enam on.... :)

10.10.2010 ehk 3 aastat ja 4 kuud hljem....

... riputan siia mõned pildid oma süstikpitsi žedöövritest :) Süstikpitsi hakkasin tegema eelmisel suvel. Ega minulgi see sõlme tegemise 'nipp' esimese korraga selgeks saanud, millest nii mõnedki süstikpitsi õppijad räägivad, aga lõpuks sain süsteemile pihta, milline niit 'jooksma' peab.
Mul on valminud mõned käevõrud ja kõrvarõngad. Niidi värviks on sügisene tumepruun, mida ilmestavad vastavalt tumekollased või mererohelised seemnehelmed.
Plaanis on mul teha veel ka kaelaehteid sama mustri järgi


Ja lähemalt:

Kevadel valminud kõrvarõngad:

Üle pika aja, nagu lubatud

Nii nagu ma arvasingi, ega ma siia iga päev postitusi tegema ei hakka... ;) Juba üle kahe nädala on möödunud minu viimasest postitusest.
Täna näitan üht eelmisel suvel isetgijate seas populaarset 'topaasivärvi kotikest', mida paljud hoolsalt Leili33 juhendi järgi tegid. Tegin minagi.

Eile mõtlesin, et ilus kotike küll, aga juba varsti aasta aega kasutult kapis vedelenud. Kuna nende nööridega on koti avamine-sulgemine väga tülikas, otsustsin selle asemele panna luku ja nööridele mõeldud sammaste-rea vahele panin tugevduse, et kott ilusti vormis püsiks. Nüüd on vaja veel uued sangad heegeldada ja valmis ta ongi. Suvel peaks sellele ju küll kasutust leidma, või mis??!!

Sangasid heegeldan vaheldumisi oma teise käsil oleva projektiga:

Kohe kui ma seda toppi Mare blogis nägin, hakkas see mulle väga meeldima. Niidigi ostsin ära, ma arvan, et see oli veebruaris. Tegudeni jõudsin alles nüüd. Peab aga nentima, et väga lihtsalt mul see projekt kulgenud ei ole. Algul ei saanud ma kuidagi aru, et kuidas saab 200 või 220 silmaga alustatud topp selga minna. Venitasin ma seda ketti palju venitasin, ümber ikka ei mahtunud. Proovilapi järgi arvutasin, et peaksin looma 280 silma. Lõingi. Ja läks ilusti ümber. Aga oh imet, mida kaugemale ma heegeldamisega jõudsin, seda laiemaks topp venis. Ja kuna ma olin heegleniidi kõrvale võtnud ka tavalise niidi, nagu Mare soovitas, siis tundus heegeldatud pind väga jäik. Jätsin töö sinnapaika ja alustasin teisest rullist uut. 220 silma pidasin ikkagi liiga väheseks, sest ma heegeldan väga tugevasti. Lõin 240 silma. Keti ja esimese sambarea tegemiseks võtsin ka jämedama heegelnõela (2,5), kinnissilmuste rea tegin 2,0 ja edasi 1,5 nõelaga. Õmblusniidi jätsin ka ära. Kohe oli palju parem heegledada, ja kiiremini läks ka. Praegu, kui 2/3 topist on valmis, vaatan et isegi oleks võinud 220 silmaga alustada, aga 240 on ka täitsa norm. Eks näis mis üllatused mind selle topi tegemisel veel ees ootavad... :) Seda keskmist mustriosa oleks võinud ka muidugi pikemalt teha, aga võibolla teen hoopis üles paar sambarida juurde.

Üks pisiasi, mis mind nädalake tagasi väga rõõmustas, on minu uus käsitöökarp. Olin juba tükk aega poodides ringi käinud mõttega leida oma pärlite-traatide-tangide jaoks karp, kuhu nad ilusti ära mahuksid. Kuna ma üritan suuremast pärlihullusest hoiduda, pole mul pärleid palju, ja sellist karpi ma ei tahtnud, kuhu neid eraldi lahtritesse saab panna. Kevadisel Kullaketrajate koolitusel jäi mulle silma Kajaka käsitöökarp, mis minu teadvusesse jõudis kummalisel kombel alles palju hiljem. Selgus et see on saadud täitsa meie kaubandusvõrgust. Ja nii ma ta leidsingi :) Täna saab Superstaari finaali ajal veel kõvasti toppi heegeldada, võibolla saan varsti valmisgi :)

Mõtlesin kähku veel ühe oma töö näitamiseks üles riputada. Tehtud on see, kui ma õigesti mäletan, 2005 a sügisel. Isetegijate blogides kolades olen märganud, et see õlasall on käsitööliste seas moodi läinud. Mina sain mustri "Ilutegijast" - oli kunagi selline ajakiri, mida mu ema hoolega ostis ja kogus. Materjaliks on Novita 7 veljestä, 75% villa, 25% polüamiidi. Lõngakulu küll enam ei mäleta, aga ma arvan et oma 4-5 tokki (a' 150g) läks küll (kaalu ka pole).

Päev täis traadiväänamist

Puhkuse esimesed päevad on päris sisukad olnud. Olen jõudnud paar ammu peas olnud traadiväänamisideed realiseerida ja ühe pooliku (õmblus)töö lõpetada.

Esimesel pildil olevad kõrvarõngad said varem tehtud, täna meisterdasin kaelakee ka juurde. Paraku said mul nüüd kõik kunagi ammu Tiimarist ostetud ilusad punased seemnehelmed otsa.

Teisel pildiv olev kõrvarõngaste-käevõru komplekt on sarnases tehnikas - seemnehelmed ja mõned traadist figuurikesed vahepeal.

Aga vot selle kee üle on mul siiani kõige suurema heameel. Sai omajagu pusserdatud, aga olen täitsa rahul.

Eks ma olen neid vidinaid rohkemgi teinud, aga ega siis kõike ei saa korraga näidata - ikka tasapisi :)